Tänapäeva maailmas, kus ka laste päevad on sageli täis muljeid, müra ja tempot, on teadlikud rahuhetked üha olulisemad. Uuringud näitavad, et juba varases eas harjutatud tähelepanu- ja meelerahuoskused võivad aidata lapsel paremini reguleerida stressi, parandada keskendumisvõimet ning toetada une kvaliteeti.

Kuidas meelerahu harjutustega alustada ja last kaasata?

Paljud lapsevanemad küsivad alustades endalt ilmselt samu küsimusi: Kas laps oskab üldse paigal püsida? Kas harjutusi peab tegema iga päev? Kas ma teen seda „õigesti“?

Hea uudis on see, et meelerahu harjutused ei vaja täiuslikku keskkonda ega eriteadmisi. Vastupidi – need toimivad kõige paremini siis, kui alustada lihtsalt, pingevabalt ja mänguliselt.

Kõige olulisem roll on siin täiskasvanu rahulikul kohalolul. Laps ei pea istuma liikumatult, silmad kinni või olema kohe rahulik. Ta võib niheleda, hoida silmad lahti või kuulata vaid poole kõrvaga – see kõik on täiesti normaalne. Turvaline hetk, kus last ei hinnata ega sunnita, loob aluse, et ta hakkab harjutusi aja jooksul ise nautima.

Loo meelerahu harjutustega regulaarsus

Üks sagedasemaid vigu alustamisel on soov teha kohe liiga palju. Teadusuuringud kinnitavad, et regulaarsus on olulisem kui harjutuse pikkus. Isegi paar minutit päevas võib olla lapse närvisüsteemile väga toetav.

Alustuseks vali üks kindel hetk päevas. Paljudele peredele sobib selleks õhtu enne und, kui tempo niigi aeglustub. Calmy unejutud, nagu „Uni läks peitu“ või „Merineitsi võlumaa“, on suurepärased esimesed sammud, need on rahulikud, kujutlusvõimet ergutavad ja toetavad positiivset sisekõnet.

Kui teie pere rütm seda soosib, võib meelerahu hetk toimuda ka hommikul, enne lasteaeda või kooli. Harjutused nagu „Täna tuleb hea päev“ või „Rõõmsa hommiku hetked“ aitavad lapsel alustada päeva turvalise ja positiivse häälestusega.

Rahusta meelt koos lapsega

Soovitame harjutustega alustades kuulata ja teha neid koos lapsega. See ei ole ainult lapsele kasulik – see on ka väärtuslik kvaliteetaeg vanema ja lapse vahel. Lisaks on juhendatud hingamine ja rahulik kuulamine sageli sama toetav ka täiskasvanule endale.

Lapsed õpivad eelkõige eeskuju kaudu. Kui nad näevad, et vanem võtab aega rahunemiseks ja enda kuulamiseks, kinnistub arusaam, et oma tunnete eest hoolitsemine on loomulik osa elust.

Väike meelerahupaus, suur mõju

Meelerahu harjutustega alustamine ei tähenda järjekordset kohustust vanema niigi tihedas päevaplaanis. See on pigem väike paus päevas – hetk, kus laps saab puhata, keha ja meel rahuneda ning tähelepanu endasse tuua.

Juhendatud harjutuste abil võib laps:
– tunda end turvalisemalt ja rahulikumalt,
– uinuda kergemini,
– alustada päeva positiivsema meelega,
– õppida oma tundeid paremini märkama ja sõnastama.

Ära oota ideaalset hetke – alusta võimalusel kohe, just sealt, kus oled.

Vaata lähemalt Calmy veebilehelt, kust leiad lisaks audioharjutustele ka meelerahu kaardipaki, mis sisaldab 25 praktilist ja lapsesõbralikku harjutuskaarti, mida saab kasutada nii kodus, lasteaias kui ka liikvel olles.